25.12.2007 Ma ei tea, kuidas teil seal Eestis valgete jõuludega oli, aga meil igatahes sadas siin lund!
Kui nüüd asjast täpsemalt rääkida, siis algas kõik sellega, et meil tekkis idee minna jõulude ajal mägedesse ronima. Kuna 25.detsembri hommikul tundus ilm igati meie plaani soosivat, siis saigi varakult ärgatud, kõht täis söödud, seljakotid ära pakitud ja mäe poole minema hakatud. Vallutatavaks mäeks valisime kohe linna lähedal oleva 1748m kõrguse mäe nimega Ben Lomond. Kuna linn ise on merepinnast umbes 300m kõrgemal, siis oli meil vaja jala tõusta umbes 1450m vertikaalis, et mäe tippu jõuda. Hommikupoole oli kõik vägagi tore, ilm oli ilus ja soe ning tuult polnud kah eriti. Esimeseks peatuspunktiks oli 800m kõrgusel mäe otsas olev väike turismikeskus, kuhu sai köisraudteega üles sõita (meie läksime muidugid sinna jala). See keskus sisaldas endast benjihüppeid, langevarjuhüppeid, restorani, baari, gravitatsioonijõul mäest alla sõitvate "kartide" rada ning muidugid oli sealt väga ilus vaade linnale ja järvele. Sealt keskusest liikusime edasi kõrgemale ja ilm kiskus vaikselt pilviseks, kohati tibutas isegi kergelt vihma. Ma juba mõtlesin vahepeal,et kui sadama hakkab, siis pole mõtet enam kõrgemale ronida vaid tuleme alla tagasi. Aga niikui ma oma idee välja käisin, ütles Elaire, et temal on kindel plaan mäe tipus ära käia, olenemata vihmast ja seega jätkasime suht kindla sammuga ronimist. Mida kõrgemale me jõudsime, seda tuulisemaks ja külmemaks läks. Vahepeal tegime jällegi väikseid peatuseid, puhkasime jalgu, nautisime vaateid ja tegime pilte. Viimased mõnisada meetrit oli juba ilm väga ebamugav, tuul puhus kõvasti ja temperatuur oli päris jahe ning vastutulevad ronijad, kes olid juba tipus ära käinud, ütlesid et üleval sajab lund. Me muidugid ei tahtnud seda veel väga uskuda, aga umbes 100m enne tippu, kus temperatuur oli juba väga külm, sadas tõesti kergelt lund või ma ütleks pigem et tuiskas, kuna tuul oli ikka väga kõva. Vahepeal võiks vist ära märkida, et meie kaasasolev varustus on pigem suunatud suvisele rannale mitte mägistesse tingimustesse, seega väga mugav meil seal külma ja tuule käes just ei olnud. Igatahes viimase lõpu ronisime hästi kiirelt ja hambad ristis üles, kuna jalad olid päris väsinud selleks ajaks ja ilm oli väga väga külm ja tuuline. Aga lõpuks me jõudsime ikkagi tippu ja sealt avanes meile fantastiline vaade....pilved olid nii tihedad, et nähtavus oli alla 20m ja kõik mida me nägime, olid paar kivi meie ümber, sealt edasi aga valge tühjus. Seega tegime paar kiiret pilti, "nautisime" oma suviste riietega megakülma tuult ja lumesadu ning hakkasime ruttu allapoole tuulevarju ronima. Allatulek oli aga palju lihtsam ja mida madalamale jõudsime, seda vaiksemaks läks tuul ja soemaks temperatuur.
Igatahes esimene mägi siin maal on nüüd edukalt vallutatud ja jõulude ajal sai lumesadu kah nähtud, seega võib selle päeva igati korda läinuks lugeda. :)