29.11.07 Selle nädala algusest siis läksime me lõpuks tööle (ametinimetuseks võiks siis panna õunade harvendamise spetsialistid :D). Tööl kämise vabandus on see, et kuidagi on ju vaja meie edasist reisimist ja seiklemist ka finantseerida. Töö ise on küll megaigav, aga samas väga lihtne, seega saab rahulikult päikest nautida ja vaikselt õunu noppida. Palk on kah suht korralik, seega ei olegi nagu millegi üle kurta. Eks muidugi varsti ole näha, mida need 3 nädalat päikese käes olemist ja täiesti ajutegevusetut tööd meiega teevad ja kas ma siis kah sama hästi selle töö kohta arvan.
Rohkem ei oskagi hetkel midagi head rääkida, järgnevad 3 nädalad on enamasti raha teenimine, kui midagi huvitavat toimub, siis on see ainult nädalavahetusel ja eks ma teen kindlasti siis sellest ka siin väikese ülevaate.

Ahjaaa ja tagantjärgi märkuseks veel see, et me elasime seal vanglas ainult 2 ööd, rohkem lihtsalt ei oleks välja kannatanud. Nüüd elame täiesti kesklinnas ja ranna ääres ühes suht kenas backpackersite ööbimiskohas, siitkaudu leidsime ka selle õunaistanduse töö.

21.11.07 Ja päikeseloojangud on siin linnas kah vägagi omapärased. Või on see hoopis seesamune "suur silm", mis on sõrmuste isanda filmimisest saati siia unustatud?

21.11.07 Tõsiselt ilus väike linnake ikka see Napier.

21.11.07 Napieri linn, meie uus kodu kuni 2007 aasta lõpuni.

21.11.07 Ikka veel positiivsed emotsioonid.

21.11.07 Esmakohtumine vaikse ookeaniga oli täis positiivseid emotsioone.

21.11.07 Dušširuumi ukse peal oli õnneks hoiatav silt kah olemas.

21.11.07 Selline oli siis meile eraldatud kong. Jälgige vasakul taga nurgas olevat WC'd ja kraanikaussi, mugavustega tuba ikkagi. :D

21.11.07 Seest polnud eriti midagi muudetud, kõik nägi välja samasugune, nagu vangla töösoleku aegadel.

21.11.07 See oli siis meie esimene peatumispaik Napieris.

18.11.07 Niisiis on täna meie viimane päev pealinnas. Meie all mõtlen ma aga aint 3 isikut: Mina, Stevo ja Elaire. Ülejäänud 3 kambaliiget(Berit, Karin ja Kärt) otsustasid aga jääda koos teiste siia maale ära eksinud eestlastega veel mõneks kuuks pealinna raha teenima ja siis alles minna reisima. Meie pole kahjuks aga nii kannatlikud ja otsustasime kohe minna maad avastama. Eks siis reisi jooksul vaatame, mis tööd me elus püsimiseks teeme ja kust elamise leiame.
Igatahes homme hommikul astume bussi peale ja kihutame idarannikule linna nimega Napier. Algselt oli meil küll plaan osta auto ja minna sellega, aga meie poolt välja valitud autot ei lastud ülevaatuselt läbi ja rohkem sarnase hinnaklassiga autosid me leida kahjuks ei suutnud. Seega otsustasime minna bussiga ja nädalavahetustel näiteks rendime auto või midagi.
Hetkeks ongi vist kõik.

Lund teile krae vahele... :)

Over&Out

15.11.07 Ja tuligi aeg allamäge sadamakai poole minema hakata. Jalad olid küll kõigil väsinud, aga mitte vähimatki kahetsust polnud, et otsustasime siia saarele tulla.

15.11.07 See on siis Rangitoto kõrvalsaar Motutapu. Ma ei oskagi kuidagi rohkem seda kirjeldada, see saar tundus lihtsalt fantastiline.

15.11.07 Peale ujumist hakkasime vaikselt vulkaani tipu poole liikuma. Alguses oli tee isegi väga lihtne, aga lõpus sai ikka pisikese mägimatkamise tunde kah kätte. Igatahes üles tippu me jõudsime ja olenemata mäe tühisest kõrgusest oli vaade ikkagi ilus ja nauditav.

15.11.07 ...ja seega läksime ujuma hoopis ühes järgmises rannas, mis oli natuke siledama põhjaga.

15.11.07 ...ja põõsa tagant leidsime ilusa pisikese ranna. Ei olnud vaja just kuigi kaua mõelda, kuni sai selgeks, et just siin teen ma selle reisi esimese ujumise. Vette minnes avastasin ma aga ebamugavalt teravate teokarpidega põhja...

15.11.07 Jalutasime rahulikult mööda teed, kuni järsku avanes läbi põõsaste selline ilus vaade...

15.11.07 Matkalised kohaliku taimestikuga tutvumas vol2

15.11.07 Matkalised kohaliku taimestikuga tutvumas vol1

15.11.07 See saar ja loodus seal peal oli ikka hoopis midagi teistsugust võrreldes minu igasuguste eelnevate kogemustega. Mismõttes teistsugune? Ei viitsi trükkida, tulge vaadake parem ise! :)

15.11.07 Meie esimene reis linnast välja oli sellele väikesele ainult 600 aastat tagasi tekkinud vulkaanilisele saarele nimega Rangitoto. Asus see vaid mõnekümne minuti laevasõidu kaugusel pealinnast.

13.11.07 Väike vaade Aucklandile vol2.

Mingi tüüp rippus akna taga nööri otsas kah ja siis hetk hiljem kihutas alla maapole minema.

13.11.07 Väike vaade Aucklandile.

13.11.07 Ega esimene samm selle põranda peal just kõige julgem ei olnud.

13.11.07 Näete, saimegi torni otsa.

13.11.07 Väike julgustav õlu ja siis ronime selle kõrge "mobiilimasti" otsa, mis seljatagant paistab.

13.11.07 Et nagu mis toimub eesti reklaamigurude peas? Oleks meil kah sellised suured reklaamplakatid, nagu seal maja katusel on, siis ma ostaks raudselt palju rohkem õlut. :P

11.11.07 No ei saanud näitamata jätta, peale igasugu muude eksootiliste masinate kõrval leidub ka siukseid autosid siin tänavatel.

11.11.07 Tundub, et teiselpool maakera on tõesti asjad natuke tagurpidi... :D

11.11.07 Ning nagu ikka, ei suuda ma ju olla ilma allapoolevööd huumorita. See on siis üks kohalik pood aga ma ausõna ei julgenud minna sisse vaatama, mida sea tegelikult müüdi.

11.11.07 Ja muidugid oli meil vaja ronida igalepoole.

11.11.07 Seal suuuuuuure pika pika torni kõrval on meie esialgne elamine.

11.11.07 Siin pildil oleme siis meie (kui keegi veel aru ei saanud, siis mind (Siimu) siin pildil pole, seega päris 100% meie siin pildil ikkagi pole).

Proloog: Ma ytlen kohe alguses ära, et ma pole mingi kirjanik, seega ärge palun siit mingisugust tasemel reisikirja oodake. Ma lihtsalt yritan kirjeldada yhtteist meie reisielamustest.
PS! Igasugune kriitika minu kirjaoskuste ja jutu ebahuvitava sisu kohta ei ole teretulnud!
Aga nüüd alustame... :)

Niisiis oleme kõik nüüdseks jõudnud juba Uus-meremaale, Aucklandi.Kirjeldaksin siis natukene ka seda "lõbusat" teekonda siia.Reisi alustasime kolmapäeva õhtul Tallinnast, kust koos osade reisikaaslastega läksime autoga Riiga, ja siis sealt hommikul kella 5se lennuga Istanbuli. Seal ootasime tühised 10 tundi järgmist lendu, ning kui see lõpuks tuli, siis kihutasime edasi Dubaisse. Dubais sai jällegi oodatud umbes 7 tundi. Edasi lendasime Bangkok'i, sealt Sydney'sse ja siis lõpuks jõudsime kohaliku aja järgi laupäeval kell 16.00 paiku Aucklandi. Kohale jõudes oli bioloogiline kell tagurpidi, jalad valusad ja korralik väsimus peal. Selle lennureiside ja lennujaamades istumiste jada peale sai mulle selgeks, et ma ei taha never tulla nii kaugele puhkama aint mõneks nädalaks, see piin ei tasu ennast lihtsalt ära. Seega aina enam tundub minu poole aastane reis mõistlik. :P
Ega muud midagi hetkel rääkida ei oskagi, kuna oleme siiamaani aint pealinnas Aucklandis olnud ja õiget Uus-Meremaad veel näinud pole.
Aga aitab sellest mõtetust jutust ja siit edasi tulevad nyyd siis pildid...