04.02.08 Nüüd aga natuke täpsemalt jaanuari kuu tegemistest:Jaanuari kuu elasime lõunasaare keskosas Central Otago piirkonnas väikeses linnas nimega Cromwell. See piirkond on ideaalne viinamarjade ja muude puuviljade kasvatamiseks, aga mitte elamiseks. Päeval tõuseb temperatuur kuni +38C ja öösel langeb kuni +6C peale ning vihma sajab kuivematel kuudel ainult 2 päeval/kuus. Muidu on tegemist väga vaikse ja igava linnakesega, internetis käimise võimalused on peaaegu olematud ja enamus poed ning muud asutused(kaasaarvatud internetipunkt) suletakse juba 17.30, suur supermarket on ainult natuke kauem lahti, see pannakse kinni 20.00. Cromwellis teenisime raha viinamarjaistandustes töötamisega, hooldasime viinamarjataimi et siis nendel taimedel kasvavatest viinamarjadest saaks hiljem teha Uus-meremaa parimat veini. Töö ise oli suht vaheldusrikas ja võiks öelda et huvitav uus kogemus, ülemus oli meil fantastiline inimene, aitas leida alguses elamiskoha, olenemata asjaolust et terve linn oli pühade puhul üle rahvastatud ja enamus elamiskohad täis ning kuna meil autot ei olnud, siis sõidutas ta meid alati vajadusel linna ja elamiskoha vahet ning lõppkokkuvõttes ostsime me veel tema tütrelt ka auto.
Meie täpne elukoht oli tegelt veel vaiksemas ja väiksemas kohas, nimelt linnast mõni km väljas, kohas nimega Bannockburn. Täpsemalt elasime karavanipargis, meil oli kasutada väike karavan, aga samas kõik korralikuks elamiseks vajalikud tingimused on kõrvalolevas üldkasutatavas hoones olemas, seega polnudki eriti millegi üle väga kurta(väljaarvatud temperatuur). Läheduses oli ka väike järv, kus saime peale tööd ujumas käia ja kuuma ning põletava päikese eest varju otsida, samas öösel karavanis magades on jällegi suhteliselt külm, kuna karavani seinad ei pea sooja ja magamiskotid ei tööta sellistel temperatuuridel, nagu on nende peale kirjutatud(üllatus,üllatus). Teine huvitav fakt selle piirkonna kohta on see, et siin on metsikult palju jäneseid. Kui õhtul autoga sõita, siis 100m jooksul näeb neid tee peal ja tee ääres jooksmas vähemalt 20tk. Kohalikud farmerid on nendega juba aastaid sõdinud ja üritanud nende populatsiooni kuidagi kontrolli all hoida, aga tundub et asjata.Eelmise nädala lõpus ostsime omale auto(õigemini mikrobussi, Mitsubishi mikrobussi), sinna taha pakiruumi ostame suure madratsi ja seega edaspidi ringi reisides saame vajadusel üksikud ööd seal ööbida.Viimasel nädalal autot omades saime ka natuke rohkem ringi liikuda ja kohaliku ümbruskonda uurida, suutsime vaevu vaevu isegi ühe kohaliku mäe otsa sõita, et linna üle korraliku vaadet saada, aga auto mootor tahtis millegipärast sellel mägiteel väga üle kuumeneda, seega me täiesti tippu ei sõitnudki, aga ilusaid vaateid saime nautida sellest olenemata.Cromwelli tulid ka meie saksa sõbrad, kellega tutvusime ja töötasime koos Napieris ning võtsime aastavahetust vastu Queenstownis, aga nemad töötasid kirsikorjajatena ja elasid telkidega ühes teises holiday park'is. Vahepeal saime ära tähistada ka ühe sakslase(Katrini) sünnipäeva ning ühel teisel õhtul tuli teha ärasaatmispidu, kuna nüüdseks on 2 sakslast alustanud vaikselt tagasi liikumist Aucklandi poole. Enne meie ära kolimist tulid teised 2 sakslast, kes siia veel jäid, meie juurde veiniistandusse tööle ja elavad veel umbes nädala Cromwellis ning siis liituvad meiega äkki siin Alexandras.