14.04.08 Indoneesia pealinna Jakarta lennujaama kohale jõudes oli kohe aru saada, et see maa on hoopis midagi teistsugust, kui meie senised peatumispaigad. Juba lennujaamas hakkas hull kauplemine pihta nii rahavahetuse, hotelli kui ka taksode pakkumisega. Kuidagi murdsime aga sellest massist läbi ja ühe õnneliku väljavalitud taksojuhiga sõitsime linna poole, et siis hotelli otsima hakata. Taksojuht tõi meid kohe suht linna keskosasse hotellide piirkonda ja hakkasime siis vabu kohti otsima. Siin on ikka igasuguse tasemega hotelle, osad nägid välja hullemad, kui Võsa Petsi Politseikroonikas näidatud kuulsad akadeemia tee ühikad, samas teised olid jällegi vägagi luksuslikud. Kuid enamustel neil oli midagi ühist, hinnad olid naeruväärselt odavad. Esimese öö viibisime suht "tagasihoidlikus" hotellis, kuna ei viitsinud lihtsalt rohkem otsida, aga järgnevateks päevadeks sai siiski valitud natuke luksuslikum koht.

Igatahes esimene kokkupuude Jakartaga oli ikka parajalt suur kultuurishokk, ma olen sellist elu küll igalpool Discovery Channelis ja National Geographicus näinud, aga oma silmaga/ninaga/kõrvaga seda kõike kogeda oli ikka päris huvitav elamus. Kõik need mustad tänavad, igasugused imelikud majad, kohalikud inimesed, tänavapealsed söögikohad ning ülemõistuse liiklus oli lihtsalt midagi hoopis teistsugust ja uut minu jaoks.

Algselt oli meil indoneesia jaoks suuremad plaanid, aga kuna nüüd meie uue reisikavaga jäi indoneesia jaoks ainult 5 päeva, siis otsustasime seekord ainult Jakarta läbi vaadata ja ülejäänud indoneesia avastamise teiseks korraks jätta.

Iga päev sai hommikul hotellis kõht sööki täis topitud ja siis linna avastama mindud. Kaubanduskeskused, turud, kohaliku stiili söögikohad jne. Vaatamist jätkus küllaga. Igatahes elamus sellest linnast oli midagi enneolematut ja ausaltöeldes päris huvitava ning siia maalimakanti tulen ma kindlasti tagasi, aga siis juba tõsisema ettevalmistusega.